Local Storage seems to be disabled in your browser.
For the best experience on our site, be sure to turn on Local Storage in your browser.
Suusamaratoniks treenimise ABC: tee trenni efektiivselt ja õigesti!
Suusamaratonide hooaeg on ukse ees!
Estoloppeti maratonisari alustab juba 29. jaanuaril Viru Maratoniga ning otsustasime anda nõu, kuidas efektiivselt ja õigesti maratoniks valmistuda.
Põhiliseks murdmaasuusasõprade pidupäevaks on muidugi 20. veebruaril toimuv juba 48. Tartu Maraton ning selleks, et seda täiel rinnal nautida, oleks mõistlik teha korralik ettevalmistus.
Kuidas aga teha trenni efektiivselt ja õigesti?
Millega arvestada treeningutel suusamaratoniks?
Alusta ettevaatlikult - oluline pole mitte treeningkordade arv, vaid treenimine õiges pulsitsoonis.
Suusatamine kui spordiala nõuab head hapnikutarbimisvõimet, mis tähendab omakorda korralikku treenitust. Treeningute vältel tasub meeles pidada, et maratoniks valmistumine eeldabki kõige enam just põhivastupidavuse arendamist ehk madalama pulsiga treenimist.
Parim viis oma pulsitsoonide lävede teada saamiseks on koormustesti sooritamine spordiarsti juures. Selle tulemusena saate teada oma aeroobse pulsitsooni ja oskate planeerida oma treeninguid.
Teine kuid pisut vähem täpsem võimalus on kasutada spordikella ning seadistada see võimalikult täpselt oma keha parameetrite järgi.
Kolmanda võimalusena saate pulsitsioonid arvutada ka protsentuaalsest maksimumpulsist. See, kuidas saada teada enda orienteeruv maksimumpulss on kirjas allpool.
20. Tamsalu-Neeruti Maraton/ Fotograaf: Tarmo Haud / Estoloppet
Kuidas treenida suusamaratoniks?
Kui soovid tõsta oma organismi hapniku varustamise ja -tarbimisvõimet, siis soovituslikult peaks üks treening kestma vähemalt 30 minutit kuni 2 tundi.
Rusikareeglina võiks harrastaja võtta eesmärgiks käia 3 korda nädalas sõitmas kestvusega kuni vähemalt 60 minutit ühe treeningu kohta.
Kui alustavale suusasõbrale, kes võtab ette oma esimest suusamaratoni piisab kolmest suusatreeningust nädalas, siis nendele, kes lähevad sõitma juba näiteks Tartu Maraton TOP 500, peaksid treenima vähemalt 4-5 korda nädalas.
Soovituslik on treeningu pikkuse valikul lähtuda oma organismi sooritusvõimest ning nädalate lõikes ajalist mahtu järk-järgult suurendada.
Selleks, et treeningud annaksid soovitud tulemusi peaks iga harrastaja teadma, millisel pulsisagedusel trenni teha. Taaskord on soovituslik käia spordiarsti juures koormustestil, et teada saada enda pulsitsioonid, kasutada spordikella või arvutada see protsentuaalselt maksimumpulsist.
Lisaks tasub meeles pidada, et klassikamaratoniks valmistudes, peaksid nädalavahetused sisaldama ka pikemaid treeningud klassikalises tehnikas.
Boonus: üks korda nädalas peaks kindlasti nii algajad kui ka edasijõudnud tegema vaid paaristõugetega intervalle ning oluline on mitte unustada lihaste venitamist pärast trenni lõppu.
19. Alutaguse Maraton / Fotograaf: Tarmo Haud / Estoloppet
Vastupidavustreeningu põhireeglid ehk 80/20 reegel
Vastupidavustreeningu üks eesmärk on tõsta aeroobse treeningutsooni lävi võimalikult kõrgele.
Sellisel juhul võtab keha kogu vajamineva energia rasvadest ning selles pulsitsoonis saab sportlane liikuda pikalt ja järjepidevalt, mis on suusamaratonidel esmatähtis.
Põhireegel ütleb, et 80 protsenti kogu treeningumahust peaks toimuma kahes alumises treeningutsoonis ja ainult 20 protsenti ülemistes treeningutsoonides. Harrastajatel soovitame alati piirduda vaid põhivastuspidavustreeninguga.
Üldreegel on see, et enamikul inimestel piisab kahes alumises treeningutsoonis treenimisest, kus pulss ei tõuse üle 80% maksimumpulsist. Nii saab treening olla suusasõbrale nauditav ning treenida saab regulaarselt.
Boonus: ka professionaalid järgivad 80/20 reeglit. 24 tunnisest treeningmahust 80% toimub põhivastupidavuspulsil ja vaid 2-3 tundi ehk 20% anaeroobses pulsitsoonis.
Kuidas arvutada maksimumpulssi?
Kuni 30 aastased mehed:
220 miinus vanus
Kuni 30 aastased naised:
225 miinus vanus
Üle 30 aastased mehed:
205 miinus 1/2 vanusest
Üle 30 aastased naised:
210 miinus 1/2 vanusest
Boonus: optimaalse treeningupulsi määramiseks vastupidavuse arendamiseks võid kasutada ka järgmist lihtsat valemit: 180 miinus vanus.
22. Tallinna Suusamaraton / Fotograaf: Adam Illingworth / Estoloppet
Kuidas tõsta treeningukoormust?
Treenimise algetappides piisab alustuseks kahest treeningust aeroobses tsoonis (maksimaalselt kuni 80% maksimumpulsist).
Pärast 6-8 suusatrenni tasub tõsta treeningute arv kolmeni nädalas.
Pärast seda tasub järk-järgult paari nädala tagant hakata treeningplaanis koormusi tõstma kui enesetunne seda lubab.
Treeningkoormusi saab tõsta näiteks läbi treeningkorra pikkuse ning intensiivsuse. Lisaks saab võimalusel rutiini lisada aeg-ajalt mõne jõutreeningu või jooksuringi.
Boonus: nädalavahetustel sõida kodust kaugemal asuvasse suusarajale, et lõhkuda rutiini ning harjuda erinevate radade profiilidega.
Starti tuleb minna puhanuna ja energilisena
Tihti tuleb ette olukorda, et suures maratonieelses tuhinas unustatakse end enne starti välja puhata.
Äärmiselt olulised on just 10 päeva enne maratoni. Treeningkoormusi tuleb alandada, et tunda end stardipäeval puhanuna ja energilisena ning kõige olulisem on kogu seda protsessi nautida!
Loodame, et sellest infost on teile kasu suusamaratoniks treenimisel ning nende läbimisel. Soovime teile edukat ja nauditavat suusahooaega!
Boonus: Lisaks treenimisele on olulisi fakte veelgi, mida meeles pidada enne suusamaratoni läbimist. Näiteks mida süüa, kui palju varem starti minna, millise riietusega jne. Kõik selle olulise informatsiooni leiad meie teisest blogipostitusest: Kõik vajalik info, mida peaksid teadma enne suusamaratoni läbimist.
Kõik vajaliku suusatamiseks leiad meie e-poest www.skiwax.ee
Vaata kõiki Estoloppeti maratonisarja etappe siit: https://www.estoloppet.ee/et/etapid
22. Tallinna Suusamaraton / Fotograaf: Adam Illingworth / Estoloppet
Kõik vajalik suusatamiseks!
www.skiwax.ee
Viited allikatele:
Tiit Reinart ''Tartu maratonini on kaks kuud. Kuidas treenida?''